›› Avaleht ›› Lugemik ›› Artiklid meilt ›› Balanced Scorecard näitab ettevõttest nii tervikut kui detaile

Balanced Scorecard näitab ettevõttest nii tervikut kui detaile

Epp Tohver, 17.07.2001

Enne puhkustehooaega kogunesid Helsingisse strateegilise juhtimise uusimaid põhimõtteid järgivad ettevõttejuhid, et saada osa Robert S. Kaplani seminarist teemal Balanced Scorecard. Selle kevade juhtimisalasest tippsündmusest on ajendatud ka järgnev artikkel.

Tänapäeva kiirelt muutuvas majanduskeskkonnas tugeva konkurentsi tingimustes ellujäämiseks on ettevõtete jaoks hädavajalik oma visiooni sõnastamine ning visiooni saavutamiseks vajalike strateegiate väljatöötamine. Strateegiad on peale väljatöötamist tarvis ka ellu viia. Paraku jõuab teadaolevatel andmetel vaid vähem kui 10% hästiformuleeritud strateegiatest teostuseni . Seetõttu on viimastel aastakümnetel üha olulisemaks muutunud niisuguste juhtimismeetodite väljatöötamine, mis toetaksid ettevõtteid strateegiate elluviimisel, muutes strateegiate arendamise ja teostamise pidevaks protsessiks. Üheks lahendust pakkuvaks meetodiks on balanced scorecard (eestikeelses kirjanduses ka tasakaalustatud punktiarvestus või tasakaalus armatuurlaud).

Balanced scorecard – uus juhtimismeetod
Praeguse kiire elutempo juures muutub strateegiate kehtivusaeg järjest lühemaks. Ettevõtetel tuleb üha sagedamini oma strateegiaid kriitilise pilguga läbi vaadata ning neid ümbritseva keskkonna muudatustele vastavalt kohandada ja uuendada. Strateegia formuleerimine on muutunud pidevaks protsessiks. Tihedast konkurentsist tulenevalt peavad strateegia teostamiseks vajalikud muudatused toimuma kiirendatud tempos. Vajalikud on uued juhtimismeetodid, mis strateegiate kiiret elluviimist toetaksid.

Balanced scorecard ei ole mitte uus näitarvude süsteem vaid strateegiline juhtimisinstrument, mis võimaldab ettevõtte arengut jälgida samaaegselt nii ühtse tervikuna kui ka detailidesse laskudes. Balanced scorecard´i kontseptsioon peab silmas tõsiasja, et finantsnäitajad annavad oma minevikku suunatud iseloomule vaatamata siiski olulist informatsiooni ettevõtte hetkeolukorra kohta. Lisaks finantsnäitajatele selgitatakse aga välja ka need suurused, mis finantsnäitajaid tegelikult mõjutavad ning ettevõtte edu saavutamiseks olulised on. Ettevõtte areng sõltub üha enam immateriaalsetest väärtustest ja ettevõtte intellektuaalsest kapitalist: nn töötajate oskused ja teadmised, nende potentsiaal, valmisolek muudatusteks, võime innovatiivseks tegevuseks, ettevõttesiseste protsesside (sh ka otsustusprotsesside) kiirus ja mõjusus, oskus kinnistada enda külge kliente, suhtlemiskultuur nii ettevõtte sees kui ka väljaspool ettevõtet.

Investeeringud uutesse turgudesse, uutesse toodetesse ja teenustesse, tehnikasse ja tehnoloogiatesse halvendavad lühiajaliselt finantsnäitajaid. Samuti ei kajastu finantsarvudes otseselt ettevõtte inimkapitali tehtud investeeringutest (töötajate koolitus, meetmed töötajate sidumiseks ettevõttega, nende loomingulise potentsiaali suurendamine) tulenev kasu. Immateriaalsed väärtused ja inimkapital on aga olulised ettevõtte finantsiliste eesmärkide saavutamisel pikaajalises perspektiivis.

Ettevõtted, kes tänapäeva turul konkurentsivõimelised olla tahavad, peavad oma kliente innovatiivsete toodetega vaimustama, “vau!”-efekti taotlema ja selle eest hoolitsema, et ettevõtte töötajad vastavalt välja koolitatud ning eelkõige oma tööks motiveeritud oleksid.