›› Avaleht ›› Juhtimisinfosüsteemid ›› Tasakaalus tulemuskaart

Tasakaalus tulemuskaart

Balanced Scorecard (BSC) ehk tasakaalustatud tulemuskaart on juhtimismeetod, kus ettevõtte igapäevategevus on seotud tema visiooni ja strateegiliste eesmärkidega sobivalt valitud suhtarvude süsteemi abil.

Võtmenäitajate väljavalimisel hinnatakse ettevõtte tööd neljast erinevast valdkonnast lähtudes:

• Finantsmajandus (strateegiliselt olulised finantsnäitajad ja -eesmärgid; majanduslik tasuvus).
• Kliendid (turuosa, klientide rahulolu, nende lojaalsus ja rentaablus, uute klientide osakaal; samuti tegurid, mis on klientide rahulolu ja lojaalsuse jaoks eriti olulised – toodete ja teenuste funktsionaalsus, kvaliteet, hind, toote omandamiseks kuluv aeg, klienditeeninduse tase, ettevõtte imago ja reputatsioon).
• Ettevõttesisesed protsessid (klientide vajaduste kindlakstegemine ja nendele reageerimine; toote või teenuse valmistamistsükli pikkus ja efektiivsus vajalike ressursside sisseostmisest kauba väljastamiseni; ostujärgsed hooldustööd ja garantiiteenused; infovahetus ja suhtlemine nii ettevõtte sees kui ka väljaspool ettevõtet).
• Personal ja ettevõtte areng (töötajate lojaalsus, nende rahulolu ja produktiivsus, töötajate koolitus ja motivatsioon; infosüsteemide areng, olemasoleva informatsiooni kasutamise oskus; uute toodete arendamine ja turuletoomiseks kuluv aeg).

Väljavalitud näitajatest moodustatakse terviklik süsteem. Seejuures peavad süsteemi kuuluvad suhtarvud olema ettevõtte igal strateegilisel tasandil üksteisega seotud nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Oluline on põhjuste ja tagajärgede ahelate leidmine ning süsteemis olevate näitajate iseloomu kindlaksmääramine – kas tegemist on suhtarvuga, mis kajastab ettevõtte tegevust minevikus või tuleviku tendentse prognoosiva nn hoiatava indikaatoriga.

Balanced Scorecardi suhtarvude süsteemi konkreetne kuju sõltub ettevõtte eesmärkidest ja nende saavutamiseks valitud strateegiast. Olenevalt ettevõtte tegevuse eripärast võib mõne ülaltoodud neljast valdkonnast ka vaatluse alt välja jätta või mingi teise, olulisema valdkonnaga asendada (näiteks suhted tarnijatega, krediidiasutustega; avalikkussuhted ja kommunikatsioon vms).

BSC kasutuselevõtmisel ei tohi ära unustada, et eesmärgiks pole mitte uue näitajate süsteemi, vaid uue juhtimismeetodi rakendamine. Kõikvõimalikest sadadest näitajatest tuleb juhtkonnal eristada 10 kuni 20 näitajat, mis informeerivad strateegiliselt kõige olulisematest tulemustest, ning lahti mõtestada nendevahelised seosed. Näitajatevahelisi põhjuslikke seoseid mõistes muutub nende jälgimine lihtsaks, võimaldades juhtivtöötajal üha paremini ettevõtte tulevikuga seotud tegevustele keskenduda.

Meetodi juurutamisel tuleb silmas pidada ka tõsiasja, et hästitöötava Balanced Scorecardi aluseks on eelkõige andmete kvaliteet, nende kogumise ja informatsiooniks ümbertöötlemise kiirus ning otstarbekus. Balanced Scorecard pole mitte eraldiseisev “vaatlusobjekt”, vaid üks osa ettevõtte infosüsteemist. Õige infotehnoloogilise lahenduse valik aitab kaasa dünaamilise juhtimissüsteemi loomisele ning ettevõtte püsima jäämisele kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas.

Resta pakub abi Teie asutuse või ettevõtte vajadustele vastava Balanced Scorecardi süsteemi väljatöötamisel, sealhulgas

• näitajate igakülgsel analüüsimisel,
• suhtarvude vaheliste varjatud seoste leidmisel,
• põhjuste ja tagajärgede ahelate kindlakstegemisel,
• strateegiliselt kõige olulisemate näitajate väljavalimisel,
• väljavalitud näitajate terviklikuks süsteemiks sidumisel,
• parima infotehnoloogilise lahenduse leidmisel,
• informatsiooni kõige otstarbekamal ja efektiivsemal viisil jagamisel süsteemi kasutajate vahel.

Resta kontaktisik lisainformatsiooni saamiseks:
Riin Tillmann
Riin dot Tillmann at resta dot ee